Art is sexy.

Jayson ei olnud päris kindel, kui hea tema käsi endiselt kunstis on, kuid seda võis alati järgi proovida. Sellest oli vist juba viis aastat möödas, kui ta midagi korralikku maalis, et see lausa kodus raamituna seinale saaks panna. Loomulikult oli see ka seal alles, et noorukile meelde tuletada, milline on tema anne kunstis.
Noormees oli leidnud omale aja, et kunstiklassi põigata ja seal ehk midagi joonistadagi. Kuid tema üllatus oli suur, kui kedagi juba ees maalimas leidis. Tavalistel juhtudel poleks Jay inimest lihtsalt tähele pannud ja oleks oma plaanid täide viinud, kuid praegu jäi teda köitma sealses ruubis viibiva neidise huvitav välimus.

Angelina maalis rahulikult ämblikku andes talle toonidega mängides vormi. Kuuldes aga ukse avanemist ja kellegi ruumi sisenemist tõstis neidis oma suurte siniste silmade pilgu joonistselt ja viis selle võõrale noormehele, kellele ta kergelt naeratas. "Hei!" ütles ta talle ja lükkas veidi häiriva blondi ja sinisega dreadfallsi eemale. Silmitsenud mõne hetke võõrast ja otsustanud, et too on päris kenake viis ta oma pilgu aga tagasi oma tööle, sest jõllitama jäämine oleks olnud veidi piinlik ja veider.

"Hei jah," sõnas Jayson muiates ning otsis omale välja guaššid ja pintslid ning muud sellega kaasnevad asjad ning otsis omale suure paberi, pannes selle püsti seisma nendele värkidele, kus paberid ikka püsti seisavad. Noormees alustas erinevate värvidega mängides maastikku joonistama.

"Ma olen muide Angelina," tutvustas Myth end sõbralikult ja jätkas oma ämbliku täiustamist. Ta pidas väikese pausi värvimisel ja vaatas oma tööd hindavalt ja kriitiliselt, et näha, mida veel sellele ämblikule vaja oleks. Otsustanud, et ta teeb ämblikule kerge punase helgi silmadesse asuski ta selle kallale. Nii nägi too kuidagi kihvtim välja, hoolimata sellest, et ämblikel üldjuhul polnud punast helki silmis, aga Claudi oleks selle välja vabandanud väitega, et võibolla kandis see ämblik läätsi. Loogika oli tal küll veider, aga siiski talle omane.

"Jayson," tutvustas nooruk ka ennast ning jätkas oma värvidemängu. Ta vaatas korraks ennast Angelinaks nimetanu neiu töö poole ning noogutas heakskiitvalt. "Päris lahe," sõnas ta tunnustavalt.

Angelina jätkas oma tööd ja kuuldes komplimenti viis ta pilgu Jayson'ile ja tema tööle, naeratades kergelt. "Ma tänan. Sinu töö on ka väga kena," tõdes ta ning vaadanud korra veel noormehele otsa viis ta pilgu siiski tagasi oma tööle ja tegi nüüd ämblikuvõrku kergelt hallika tooniga üle.

Jayson muigas ning tegi veel paar liigutus käega, et endiselt pisut värve lisada. Talle meeldis niiviisi, kui kõik kuidagi nagu sigrimigri oli, samas oli siiski eristatav, kus on maapind, kus taevas, päike ja nii edasi. Noormees vaatas mõtlikult oma pilti, endamisi arutledes, kas muuta maapind rohekamaks või pruunikamaks.

Angelina tegi võrguniitide külge ka väikeseid liimimullikesi. Ta viis pilgu veel ka Jayson'i tööle ja siis noorukile endale. "Mille üle mõtled?" küsis neidis, tundes noormehe näol ära mõtlikult arutleva pilgu.

"Mida maapinnaga peale hakata," vastas Jay neidise küsimusele, pilku maalilt pööramata.

Angelina tõusis oma toolilt ning kõndis Jayson'i selja taha, endal endiselt oma pintslid näppude vahel. Neidis vaatas noormehe maali mõtlikult ja kriitilisel pilgul. "Mu arust võiks see veidi rohekam olla," sõnas neidis mõtlikult ja kallutas pead veidi paremale küljele.

"Arvad?" küsis Jayson ning pööras end neidise suunas, jäädes talle niiviisi päris lähedale. Nooruk libistas silmadega üle Angelina keha.

"Arvan jah," ütles Angelina ja jälgis õrna muigega Jayson'i pilku, mis üle ta keha läks. Neidis ei häbenenud oma keha, sest see oli heas vormis, vägagi kurvikas ja kena.

Jayson muigas korra endamisi ning pöördus tagasi oma maali poole. "Then greener it is," lausus ta ja hakkas pisut rohelist lisama.

Angelina muigas kergelt ja jälgis mõne hetke Jayson'i selja tagant, kuidas noormees oma tööd täiendas. Tütarlaps läks aga oma joonistuse juurde ka tagasi ja vaatas seda mõtlikult, kallutades pea küljele. Ta ei teadnud enam üldse, mida lisada.