Kohvikus istumas

Trevor istus kohvikus, rüüpas aegaajalt oma kohvi ja luges raamatut, mis rääkis arhitektuurist.

Logan tuli just loengust. Ta astus rõõmsameelselt Simon'sisse ning tellis endale kakaod. Naeratusega istus ta oma kallimaga ühte lauda ja tervitas teda:"Hei kallis!"

"Hei," naeratas Trevor, kui Logan oli tema juurde istunud. "Kuidas loengus oli?" küsis ta ja pani oma raamatu lahtiselt lauale.

Logan asetas oma sülearvuti lauale ning muigas:"Nagu ikka, kirjutasin meeletu kiirusega teksti üles ja mõtlesin sulle." Seejärel suudles ta Trevorit õrnalt.

Trevor naeratas ja suudles Loganit pehmelt vastu. "Ja mis nüüd?" küsis ta siis. "Päev läbi?"

Logan naeratas:"Jap, minul on päev läbi, ja sul?"

"Minu päev on ka läbi," muigas Trevor ja võttis lonksu oma kohvist. "Läheks sinu korterisse, pärast seda, kui sa oma kakao ära oled joonud," tegi noormees ettepaneku.

"Meeleldi," muigas Logan ja alustas kiiruga oma kakao joomist. "Kaua sa juba siin istunud oled?"

Trevor vaatas kella: "paar tundi." Noormees naeratas.

"See on palju, kuidas sulle see raamat meeldib?" naeratas Logan ning jõi oma kakaod edasi. Üle poole kruusist oli tühi juba.

Trev tegi oma kohvitassi tühjaks. "See on huvitav," märkis noormees, "natuke sisutu, aga huvitav."

Logan naeratas ja võttis siis veel ühe suure lonksu. Kakao oligi otsas. "Oled valmis minema?" küsis ta muigega Trevorilt

Trevor noogutas ja tõusis lauast. Ta võttis oma mantli ning ajas selle selga.

Logan tõusis, võttis lauapealt oma sülearvuti, oma mantlit polnud ta ära võtnudki, ning sammus ukseni, et see Trevorile avada.

Trevor võttis veel oma raamatu ja väljus siis kohvikust.